Johann Michael Julius Maggi (Julius Michael Johannes Magi) sündis Fraunfeldis Šveitsis. Ta oli viies laps kuuelapselises perekonnas. Oma isalt päris Julius Itaalia temperamendi ja oma šveitslasest emalt- põhjalikkuse. Olles 23 aastane, võtab ta üle isa veski ja paneb alustala oma maailma tuntud firmale.
Julius Maggi alustab Šveitsi linnas Kempttalis eksperimente suure valgusisaldusega kaunviljadega. Tema eesmärk on luua toiduaine, mis oleks kõrge toiteväärtusega, aga samas odav ja sobiks liha asenduseks. Tööstusajastu alguses võis selline toode muuta tehasetöötajate toitumise tervislikumaks, peatada maohaiguste leviku ja vähendada laste suremust. Juliani uuringud ja katsed kestsid kaks aastat, kuni lõpuks ilmus 1884. aastal turule kaunviljade jahu. Vaatamata esialgsele edule ei tekitanud kaunviljade jahu erilist pööret ärimaailmas. Esimene samm pika säilivusajaga toiduainete valmistamise teel oli siiski tehtud ja Julius Maggi jätkas sihikindlalt eksperimenteerimist.
1886 on Julius Maggile oluliste otsuste aasta. Ta riskib oma kogu varaga ja investeerib pika säilivusajaga toiduainete arendusse. Ja see tal õnnestub : herne- ja oajahust loob ta esimese keetmiseks valmis supi. Juba aasta pärast seda esimest suppi on valmis 22 erinevat supiretsepti.
Julius Maggil õnnestub veenda tollal veel noort luuletajat ja näitekirjanikku Frank Wedekindi, kes sai hiljem kuulsaks oma skandaalse draama “Lulu” tõttu, asuma tööle Reklaami- ja pressibüroo juhina. Wedekind lõi MAGGI varajase reklaami jaoks originaaltekstid, nagu näiteks: „Luule on elu vürts, vaimukus vestluse vürts ja MAGGI supp ning maitseaine – hea toidu vürts“. Julius Maggi ei usaldanud juhuslikkust ja korraldas juba algusest peale modernse reklaamikampaania. Ta ise disainis maitseainete jaoks ainulaadse pruuni pudelikese, mida kasutatakse tänaseni ja mis on juba muutunud standardiks, ning valis pudelisiltide jaoks punase ja kollase värvi, mis on siiani MAGGI firmavärvid.
1887. a mais sõlmisid Julius Maggi ja Hohetwiel lähedal oleva Singeni linna kõrtsi “Restaurants Amann” omanik Adolf Amann hoone tagaosa üürilepingu. Kohalik politseinik oli tööbörsi rollis ja “kuulutas välja” esimesed ametikohad MAGGI firmas. Juba järgmisel päeval alustasid tööd seitse töötajat ja hakkasid pudelitesse villima MAGGI maitseaineid, mida eksporditi kanistrites Šveitsist välja. Tööpäeva eest said nad 70-80 penni, mis oli tollal väga hea palk.
Kõrgete tollimaksude vältimiseks asutas MAGGI oma firma Badeni suurhertsogiriigis. Seal pidi kanistritesse pakitud maitseainete eest maksma palju väiksemat tollimaksu kui juba pudelitesse villitud maitseainete puhul.
Julius Maggi suri 19. oktoobril 1912 kuuekümne kuue aastasena. Tema isa veskist Kempttalis, Šveitsis oli saanud toiduainete tootmise kontsern, aga asutaja enneaegne surm ei aidanud loomulikult selle hiljuti asutatud firma arengule kaasa. Julius Maggi oli pärimisasjad juba enne õigeaegselt ära korraldanud. Ta lahkus MAGGI Saksa firma direktsioonist 1903. aastal. Juhatuse nõukogu nimetas peadirektori ametisse Ernst Michael Schmidi, kes otsustas kontserni saatuse üle Saksamaa turul 40 aastat.
Enne Esimest maailmasõda töötas Maggis umbes 3000 töötajat. Pärast järsku majanduslangust sõja lõpus vähenes töötajate arv lausa 1500-ni. Lisaks aeglustas firma majanduslikku kasvu väga muutlik 1923. aasta inflatsioon. Vaatamata kõigile raskustele, õnnestus Maggil oma positsioon kindlustada ja 1924. aastal hakkas firma uuesti valmistama tooteid „lihaekstraktidega“.
Teine maailmasõda tabas valusalt ka MAGGI firmat. Puudu oli toorainetest, töötajaid deporteeriti. Sõja lõpus oli administratiivhoone Berliinis täielikult hävitatud ja MAGGI firma oli olulisematest toorainete allikatest ära lõigatud. Singenis asuva tehase hoone oli aga õnneks ainult kergesti kahjustatud. Kuni 1948. aasta rahareformini jätkas MAGGI oma tegevust Singenist.
Ajal, mil MAGGI tehas Singenis tähistas oma 50. sünnipäeva, tehti Šveitsis uusi tulevikuplaane: MAGGI liitus Šveitsi firmaga Nestlé ühisfirmasse Nestlé Alimentana.
Klassikaajastu aastail 1951–1958 müügikeskus kolis Singenist Frankfurti, algas majandusimede ajastu. MAGGI lõi tooted, mida täna peetakse klassikaks ja paljudes peredes toitumise lahutamatuks osaks.
Klassikaajastu aastail 1951–1958 müügikeskus kolis Singenist Frankfurti, algas majandusimede ajastu. MAGGI lõi tooted, mida täna peetakse klassikaks ja paljudes peredes toitumise lahutamatuks osaks.
Klassikaajastu aastail 1951–1958 müügikeskus kolis Singenist Frankfurti, algas majandusimede ajastu. MAGGI lõi tooted, mida täna peetakse klassikaks ja paljudes peredes toitumise lahutamatuks osaks.
See konservikarbis pastaroog on olnud põhitoiduks mitme põlvkonna üliõpilaste jaoks.
9 juunil 1959 avati pidulikult MAGGI kulinaariastuudio. Esimese stuudio interjöör oli üsna tagasihoidlik: ruum oli mõeldud külalistele, konsultandid aga olid sunnitud rahulduma vaid pliidi ja lauaga. Kuid lihtsad, kliendile orienteeritud nõustamisteenused, iga kuu toimetustele, koolidele ja eratarbijatele pakutavad retseptid ja regulaarsed ligi 100 osalejaga seminarid tegid MAGGI kulinaariastuudio kiiresti kuulsaks. 1961. aastal ei mahtunud kulinaariastuudio enam olemasolevatesse ruumidesse, vaid vajas laiendamist.
Lüdingshausenis, Westfalia piirkonnas avati uus tehas MAGGI toodete üha kasvava nõudluse rahuldamiseks.
1966. aastal sai MAGGI esimesest tehasest müüdi kinnistamise keskus. Täpselt 80 aastat pärast ettevõtte asutamist loodi koht, kus oli võimalus tutvuda MAGGI ajalooga. Singenis, MAGGI esimeses tehases Saksamaal, avas uksed MAGGI muuseum. Muuseumis on hoiul ajaloolised dokumendid, reklaamplakatid, tootepakendid ja muidugi kuulsad MAGGI maitseainete pudelikesed.
Kunstnik Joseph Beuys oli tuntud MAGGI fänn. Installatsioonis “Ei ühtegi nädalavahetust” liitis ta ühtseks tervikus musta nahast kohvri, Reclam kirjastuse avaldatud Immanuel Kanti köite “Puhta mõistuse kriitika“ ja MAGGI pudelikese. Sõnum: kui soovid püsivalt tugevdada vaimu, on ka kehal vaja täisväärtuslikku toitu. Ehk: MAGGI ja Immanuel Kant on hea kombinatsioon.
Maikuus ilmus turule Gulasch-Fix guljašš. See oli tootesarja MAGGI Fix esimene toode. MAGGI Fixi tooted tähendasid täiesti uue põlvkonna kulinaariatooteid ja maitseaineid: kasutajale anti retsept, õnnestumise garantii, mitmesugused lisandid (näiteks traditsiooniliste maitseainete valmistamiseks) ja erinevad võimalikud variatsioonid – leidlikkusel ja kujutlusvõimel polnud mingeid piire. Varsti ilmusid ka teised uudistooteid: 1975 – helbepüree Komplett, 1976 – supijook, 1978 – ühekäiguline lõuna konservikarbis.
…vaevalt, et toitu oleks võimalik valmis saada veel kiiremini – ainult 5 minutit ja soe toit ongi juba laual. Toit on pakitud kaussi. Vaja ainult kaas eemaldada, toidule keeva vett valada, segada, 4 minutit oodata ja söök ongi valmis!
Kuulus Frankfurdi kunstnik ja Städeli kunstikooli professor Thomas Bayrle tegi MAGGI maitseainetest ja Julius MAGGI poolt loodud maitseainete pudelikese disainist klassika näidiseksemplarid. Bayrle ja tema kasvandikud kasutasid õlimaalide või graafikatööde loomisel mudelitena MAGGI pudelikesi. „See pudelike on nii vormi kui sisu prototüüp, see on kaasaegse tööstusajastu eliksiir – tilkuv ja kleepuv”. Ameeriklastel oli Coke, sakslased aga lõid MAGGI.
Turule ilmusid esimesed MAGGI Fixi tooted, millest sai valmistada teiste maade roogi, sest sakslased armastavad reisida ja valmistavad hea meelega ka oma kodus eri riikide roogi. Nende lemmikroogadeks on MAGGI Fix maitseained, mis sobivad Chili con Carne (tšilli lihaga) valmistamiseks, MAGGI Fix serbiapärasele riisiroale ja MAGGI Fix hiinapärasele hautisele. Alates 1958. aastast, mil turule ilmusid ravioolid, on MAGGI jätkuvalt pakkunud laias valikus erinevate riikide roogi, mis toovad taas meelde toredad puhkusereisidel veedetud hetked.
Poeriiulitele ilmusid Aasia road: MAGGI pakkus välja 6 originaalset viisi, kuidas valmistada pastat malaisiapäraselt. See oli MAGGI poolt originaalretseptide järgi valmistatud aasiapäraste roogade tootesarja algus: “Silamat menjamo selera” ehk lihtsalt: “Head isu!“
Asutati MAGGI kulinaariastuudio klubi. 1997. aastal oli klubis juba 500 000 liiget. Neile saadeti kolm korda aastas MAGGI ajakiri, milles olid retseptid, näpunäited ja muu toiduvalmistusalane teave.
MAGGI kulinaariastuudio esitles oma esimest CD-plaati “Toidu valmistamine pakub rõõmu”. Plaadil oli üle 300 retsepti, üle 150 pildi, toiduväärtuse tabel ning rafineeritud köögi sõnaraamat, mis selgitas, kuidas paremini süüa teha – ja seda mitte ainult sõnadega, vaid ka visuaalsete vahendite abil. Lisaks tekkis uus võimalus – külastada MAGGI kulinaarset stuudiot ööpäevaringselt, sest internetis ootas külalisi stuudio uus veebileht.
MAGGI müüt on läbi aegade intrigeerinud paljusid kunstnikke. Nad võistlevad omavahel, kes teeb MAGGI toodetele kõige parema disaini. Siin on näiteks üks katse: “40% rõõmu, 40% ettevalmistust, 10% intuitsiooni, 10% MAGGI = 100% armastust, mis täidab kõhu” (Tassilo von Grolman, disainer).
Frankfurdis äsja sisseseatud kulinaariastuudio “Treff” (kohtumine) pliitide juures tegutsesid meisterlikult professionaalsed kokad. MAGGI eksperdid vastasid meelsasti kõigile kokkamisfännide küsimustele.
100. aastapäeva juubelit tähistati MAGGI-lisel viisil: maailma suurimas kulinaaria stuudios valmistasid 1000 külalist 300 pliidil oma erilisi roogi – see oli muljetavaldav üritus, mis kanti isegi Guinnessi rekordiraamatusse. Aitamaks külalisi roogade valmistamisel oli MAGGI kulinaariastuudio ja esimese klassi professionaalne kokk Johann Lafer valmis iga hetk vajaduse korral appi tõttama, et ükski roog põhja ei kõrbeks.